Tagasi Kariibidel-BVI ja USVI (Neitsisaared)

Kevadel jätsime Meribeli Martiniquele, et seal teostada garantiitöid Lagooni tehase ametliku partneri juures. Sealt sõitis Meribel mitme seltskonnaga aga tagasi Neitsisaartele, kus saari palju, vahemaad väiksemad ja tuulevaikseid lahesoppe rikkalikult kõikjal. Nagu ma olen ka varem rääkinud, saab Meribeli rentida ja väga mõistliku hinna eest. Seda on paljud merehuvilised taibanud ja katamaraani meie eemaloleku ajal kasutanud. Sellest sõltuvalt oleme enda reisi mōnel korral ka edasi liigutanud. Soovitame saata oma sooviavaldus Meribeli rentimiseks nii varakult kui vähegi vōimalik, proovime leida kõigile sobivat lahendust.

Oleme laevast eemal olnud 8 kuud, selle aja sees on Meribeli eest kenasti hoolitsetud, ta on heas korras ja valmis seilama edasi pikki vahemaid Kariibimerest Vaiksesse ookeani.

____________________

Laevalt eemalolek venis parajalt pikaks, kevadest sai suvi, suvest sügis, Eestis olime sisutihedalt ära kasutanud Baltimere paadihooaja ja kaasa olid tehtud toredad üritused Tallinna Jahtklubiga ning veedetud ilus suvi koos meie pere ja sõpradega. Kui orkaani hooaaeg Kariibidel möödas ja kodus ilmad juba sügiseselt kurjad,  hakkasime mõtlema tagasimineku peale. Oleme ju harjunud päikese, soojuse ja hommikuse ujumisega, meeles eesmärk jõuda suveks USA vetesse Washingtoni osariiki Seattlesse. 

Väsinuna peale ööpäevaringseid pikki lende, lennujaamas istumist ja hilisõhtust kohalejõudmist Tortolast Scrubi, olime viimaks tagasi armsa laeva pardal 1. Advendil. Siit jätkab Meribel oma reisi, peale orkaani hooaja lõppu, labi Kariibide Hollandi saartele Bonaire, Curacao ja Aruba ja sealt edasi läbi Kolumbia ja Cartagena Panamasse, et läbida Panama kanal ja siirduda juba Vaiksesse ookeani. Enne Bonairi peatume veel kohtades kus on turvaline ja tuttav.

Meeldiv oli jòuda tagasi meile juba tuttavasse kohta Scrub islandile, kus Skandinaavia pere on 11 aastat pidanud väikest kliendisõbralikku puhkusekeskust ihaldusväärsete vaadetega kõrvalsaartele ja helesinisele veele. Saarel saab tegeleda spordiga, matkata, lõõgastuda Spas, rannal või basseini ääres ning osa võtta jooga tunnist. Ja õhtul võid valida, kas minna välja sööma lihtsamasse brasserisse või gurmee-einega väljapeetud restorani. Pole kahtlustki, et väikesel saarel on mõnusaks äraolemiseks olemas kòik vajalik.

Meeldivalt rahulik meri heade ankru paikadega ja kohalikud sõbralikud inimesed, see muudab väikesaare külastamise väärt paigaks siinses piirkonnas, kuhu juurepääsu lihtsustab paadiühendus BVI suurimalt saarelt Tortolalt. Scrub’il toimetab täisteenuses sǒbraliku sadamakapteniga väikesadam ja seal peatuvad meeleldi nii eralaevad kui ka paljud rendikatamaraanid. Saarel saab tagavarasid täiendada ostes esmavajalikku kaupa sadama poest, saab lasta laeva puhastada, tehnilisi töid teha või pesusid pesta, minnes ise hoopis kõrvalsaarele keha kinnitama või uudistama. Scub Island on hea lõõgastuspaik nii juhuslikule meresõitjale kui ka pikema puhkuse planeerijale.

Poole tunni meresõidu kaugusel oli meie järgmine peatus Virgin Gordal, kus pealelõunasel ajal kinnitasime laeva otsad Spanish Town sadamas. Meribel oli seal juba teada tuntud möödunud märtsikuust.

Kui sadamas otsad kinni, on ju lihtsam pääseda laevast välja ja kogema uue koha rütmi, seda enam, et õhtuti saabub see elavdav tulede sära ka väiksemas Kariibide asulas või saarel ning nädalalõputi on tänavad täis sagivaid pidutsejaid, muusikuid ja toidulettide taga askeldavaid agaraid kaupmehi.

Käisime seal saarel veelkord The Bathis, kuhu on looduslikult tekkinud miljoneid aastaid tagasi hiigelsuurtest kividest koopad mere kaldal ning kus merevesi kogu aeg vahetub. Koobaste sees ei ole ju laineid, ehk tegemist on tōesti loodusliku sooja vanniga. See on üks unikaalsemaid kohti mida külastada, need kivimürakad meenutavad väga Soome saarestiku graniitkaljusid, aga nende juures on merevesi alati 30 kraadi ja mändide asemel kasvavad hoopis palmid ning kaktused.

2 päevane peatus tehtud, mõnus hommik veedetud ja kohalikku kunstikaupmeest toetatud , asusime 6. detsembril 7 tunnisele teekonnale Hollandi Antillide suunas, vahepeatusega USA saarele St. Croix.

St. Croix saare asustasid ja linnad arendasid omal ajal välja taanlased ja müüsid selle kalli hinnaga Ameerika Űhendriikidele peale seda, kui USA selleks soovi avaldas oma strateegilistest huvidest lahtuvalt. Läbirääkimised kestsid pikki aastaid ja lōpuks löödi käed ning anti vōim rahumeelselt üle. Saab näha, kas kasutades sama taktikat, läheb niisamuti ka Gröönimaaga.

St Croixis on suurim ja üks ägedamaid looduse poolest, rohevate vihmametsade, kōrgete mägede ja matkaradadega. Viibisime seal kokku 4 päeva, enne kui hiivasime ankru ja hakkasime tugevas pakstaaktuules purjetama Bonaire poole.

10.12 startisime peale hommikusööki, kokku arvestasime 400 miili läbimiseks oma 50 tundi .

Laineid saime mehiseid, nii 3-4m kōrguseid, kuid lainetasid ōnneks tagantpoolt. Vastulainega ei ole katamaraan mitte üldsegi mugav sōiduriist ja isegi sellise tagant pardast tuulega oli suuskade vastu paugutamist parasjagu ja ööund häiris see parasjagu. Sōit vetepeal tuli välja suht kiire, nii 9 sōlmega ja grootpuri 1. rehvis aitas tublisti kaasa.

Bonaire on imeline saar, kus on vaatamata sellele, et ta kuulub Hollandile, oma raha ja valitsus. Muidugi on seal laialt kasutusel US $ nagu enamuses Kariibi riikides. Huvitav fakt on vōiks olla see, et Bonaire valitsus keelas just sel kevadel ara Starlinki levi oma saarel ja see tähendas, et ka meie Internet lōpetas toimimise kui saarele jōudsime…Suutsime oma ruuterid siiski sadama wifile kaudu tööle saada ja Starlink hakkas taas toimima kui jōudsime jargmisele saarele Curacao. Bonaires seiklesime ringi 3 päeva ja külastasime sealset kuulsat Juwana rahvusparki, kus elab tohutu suur Roosade flamingode populatsioon. Äkki osad flamingod sealt Bransoni Necker islandile lendasidki😁

Bonaire on kuulus ka oma sukeldumise ja snorkeldamise vōimaluste poolest, sellega nad reklaamivad ennast kui parimat kohta maakeral! Oli tōesti säravselge sinine vesi ilusa veealuse maailmaga, seda me veidike ka ise nautida saime.

14.12 Bonaire-Curacao Barbara Beach Marina on 40 NM, ehk 5-6 tundi seilamist ja saabuski

aeg hakata Curacao poole purjetama. Esimesteks öödeks saime sadamakoha ühe 5 tärni - all inclusive hotellikompleksi sadamas ja oli see ikka uhke kompleks küll. Ameeriklasi täis ja  mitmete restoranide, randade, golfiväljakute ja atraktsioonidega. Punta Santa Barbara oli selle koha nimi ja hotell oli Sandals Royal Curacao. Ja kohe seal korval oli selline villade arendus nagu oleksime jōudnud Floridasse. Sajad villad ja kōikidel paadisillad ja restoranid seal otse vee ääres, see tōeliselt üllatas meid. Hiljem autoga ringi sõites selgus veel see, et see on kõik kinnine looduslik laguun mis tutvafirma poolt kaitstud ja seal on tõesti  vaga ilus! Üldse meeldis meile Curacao väga, ka hiljem kui sõitsime edasi pealinna kõrvale, et Meribel saaks aastavahetuse seal veeta, kuniks me kodus jòulude ajal ära käime.

Kuid Meribel reis läks edasi Arubale mis on ju teatavasti Dave Bentoni kodusaar. Väga ilusate randade ja uhkete hotellikompleksidega saar. Seal ringituuritades oli meil võimalik kohtuda ka kunagise Dave bändi basskitarristi Frankiga, kes korraldas meile väga pōhjaliku saare tuuri ja näitas kõike huvitavat!

Arubalt lahkusime me juba Eestisse, et veeta jōulud ja aastavahetus oma pere seltsis ning naasesime jaanuari lōpus Cartagena’sse -Kolumbias, kus meid lōbus reisiseltskond juba ees ootas, et jätkata teekonda läbi Panama kanali ja sealt edasi juba Vaikses ookeanis Galapagose saarte suunas. Sellest juba kirjutame põhjalikumalt edaspidi.